-
Lilleoru kuulub kolme rahvusvahelisse organisatsiooni. Rajamisel on suurem koolitushoone Teadlikkuse Rakendamise Kool. Rajatud on unikaalne Elulille park ja suur permakultuuri aed. Kuidas see kõik on kujunenud? Ingvari vaimne tee ja õpingud. Õpetamise algus. Küsimused õpilastelt, millele ei olnud enam vastuseid. Kursuste õpetamise lõpetamine Tallinnas. 15-20 õpilast, kes hakkasid Lilleorus abiks käima. Erinevate teadmiste praktiseerimine. Inimeste võimete ja potentsiaalide proovile panek. Intensiivne periood. Lisaks: praeguse peamaja ehitamine. Aegade jooksul on õpetamisega pehmemaks mindud. Teadmised-õpetused polnud sellisel kujul paljudele kättesaadavad. Ühisosa on nüüd leitud ja teadmised on tehtud kõikidele arusaadavaiks. Läbi viidavaist tseremooniatest. Karma joogast. Ökokogukondade liinist. Krija jooga liinist (krija, sanskriti kl teadlik tegevus). Lilleoru on rajatud praktilisele tegevusele, mis on inimesi muutnud. Siinse elu eesmärk: saada paremaks inimeseks. Tänane Lilleoru: otsus jagada praktilist teadmist teistega, et ka nemad saaksid muuta oma sisemaailma. Õpetuse tuum on teadlikkuse välja toomine ja selle kasutamine igapäevases elus. Suur liikmete arv, erineva kompetentsiga inimesed. Veelgi suurem kogukonna arv. Lilleoru tulevikust: areneb ja avaneb edasi. -
Joogide jaoks ei ole olemas igapäevast elu ega eraldiseisvaid joogapraktikaid, kõik on üks ja seesama elu – tegevustikud, lõputul hulgal tegevusi. Vahe seisneb selles, mida keegi teeb ja mida selleks kasutatakse.Läbi pika arenguahela on iga inimene teel absoluutse täiuslikkuse – jooga poole. Miks mõned joogaks nimetatud tegevused ei vii lõppeesmärgile lähemale? Mida tähendab “teadlik tegevus, mis viib täiuslikkuse poole” – kriya? Mis vahe on objektiivsel seisukohal ja absoluutsel objektiivsusel – teadlikkusel? Mis on karma seadus? Mida tähendab usaldada teadmist ja usaldada teed? Mis on õige teadmine? Kuidas elu ise õpetab sind? Millal muutub inimene kaasloojaks? Mis on samadhi? Moksha? Mis on ärkamine, valgustumine? Intellekt ja selle omadused? -
“Tunded” kui füüsilise keha aistingud ja “emotsioonid” kui vitaalse keha jõud ehk energiad. Kaks erinevat kirjeldust inimese põhiolemuse kohta: inimene kui füüsilis-bioloogiline mehhanism vs krijajoogalik käsitlus inimesest kui multifunktsionaalsest ja –dimensionaalsest olendist. Joogateadus. Joogalik inimese ja tema juurde kuuluvate nähtuste jaotumine viie-keha süsteemiks. Emotsionaal-mentaalne identiteet vs tegelik identiteet. Muutuvate identiteetide mõju igapäevaelule. Inimese võime oma sisemaailma muuta. Teadlikkus. Teadlikkuse ununemise peamine põhjus – kiindumine. Teadlikkuse avastamise praktika. Inimese tegelik eripära – võime kasutada teadlikkust sihipäraselt. Arukus ehk teadlikkus vs kiindumine. Mõtlemise teadvustamise praktika. Teadlikkuse kvaliteedid ja kasutusvõimalused oma elu üle kontrolli saavutamisel. Mõtete seiskamise praktika. Emotsioonide olulisekspidamise harjumus. Elu mõte. Elu tegevustepõhisus ja adekvaatse hinnanguni jõudmise tee läbi tagajärgede teadvustamise. Emotsioonid kui loomamaailma instinktide jäänused. Emotsioonide tekkimise ja käivitumise mehhanism ja nende elumäärava mõju teadvustamine. Stabiilsuse saavutamine läbi teadlikkuse. Unikaalsete energiate ja eriliste seisundite lõksud vs iseendana olemine. Süütundest. Valikute langetamisest. Otsuse langetamise olulisus. Süütunde jõud, mis põhineb alatedlikul programmil, selle ületamise tee. -
Loeng algab väga intrigeeriva küsimusega: „Kui palju sa usud seda, mida mõtled?“ Sellest hakkab hargnema tõsiasi, et enamus meie peas keerlevatest mõtetest ei kajasta tegelikkust, nad justkui elavad omaenda elu. Kuidas luua selgust selles maailmas ning millistest komponentidest mõttemaailm üldse koosneb? Milline roll on siin emotsioonidel ning kuidas mõtlemine ja emotsioonid koos toimivad? Kuidas me ammutame ümbritsevast infot, teadlikult ja alateadlikult? Kuidas see meid mõjutab? Kuidas asendada iseeneslik ehk reflektoorne mõtlemine kontrollitud ja tegelikkusele vastava mõtlemisega? Hea loeng mõistmaks mõtlemise olemust ning seotust emotsioonidega. Loeng sisaldab näidet juhendatud ettekujutlusest, mida enamasti nimetatakse meditatsiooniks ning tehnikat endas hea tunde tekitamiseks.
