-
Loengus saad teada, mis on uhkus ja ego tegelikult ning milles need väljenduvad. Olulist teavet saad ka oma sisemaailmas toimuva, teadveloleku ja kõrgeima Mina kohta. Kas uhkus on hea või halb? Kas ego on sama mis egoism? Kuidas ego ära tunda? Kuulajaid ärgitatakse oma elu ning sisemaailma süvitsi uurima, leidma praktiliselt üles probleemide juured. „Suured asjad koosnevad alati väiksematest. Suuri asju saab muuta ainult muutes väiksemaid asju“ (Ingvar Villido). -
Tahaksid olla spontaanne ning vaba, aga elu lihtsalt läheb omasoodu ja valida ei ole justkui midagi. Või on spontaansed valikud viinud sind selleni, et sa pole rahul oma tegude tagajärgedega. Loengus pakutakse alternatiiviks sellele, mida tavaliselt spontaansuseks peetakse, teadlikku tegutsemist ning tuuakse välja sellise tegutsemise suurepärased eelised. Kuidas on seotud spontaansusega aktiivne ja passiivne olek? Kuidas ja miks tekivad takistused tegutsemisel? Kuidas võtab inimene vastu infot? Mis vahe on teadlikul kogemisel ja lihtsalt kogemisel? Kas on võimalik olla püsivalt positiivne? Inimene tegutseb 24/7. Teadliku tegutsemise kutsub esile info, mis tuleb keskkonnast. Loengus saad teada, kuidas olla otseselt ühenduses tegelikkusega ning tegutseda nii, et tulemused vastaksid ootustele. -
Mis on tegelikkus sinu jaoks? Kas see, mis toimub siin ja praegu, füüsilises reaalsuses või pead sa tegelikkuseks sisemaailma reaktsioonilisi nähtusi, mis sattudes vastuollu päris tegelikkusega, toodavad ellu probleeme ja arusaamatusi? Aastatuhandeid on inimkonna tegelikkuse tõlgendamise viis ehk paradigma toetunud kahele pidevas muutumises olevale nähtusele sisemaailmas – emotsionaalsusele ja mentaalsusele. Uus paradigma on seevastu üles ehitatud kindlale pinnale – teadlikkusele. Naturaalsele, päris nähtusele, mille kasutuselevõtt toodab hulgaliselt praktilist kasu, viies inimese kontakti tegelikkusega ja muutes ta võimeliseks reaalselt mõjutama kõiki protsesse, mis tegelikkuses aset leiavad. -
Loengus avatakse stabiilsuse mõiste ja arutletakse selle üle, milline osa elus võiks olla stabiilne ja milline osa elust seda olla ei saagi. Põhjalikumalt käsitletakse töö stabiilsust. Kuidas leida endale sobiv töö ja millest või kellest see sõltub? Kuidas arendada oma potentsiaali? Mis on loomulik professionaalsus ja mida sellega peale hakata? Vastused saavad ka järgmised küsimused: Kas suhted saavad olla stabiilsed? Aga enesetunne? Tervis? Kas sihikindlus ja meelespidamine saavad olla stabiilsed? -
Iga „normaalse“ inimese tegutsemismotiiv – hirm. Kolm otsingusuunda, mille hirm vallandab: vajadus olla keegi. Vajadus teada. Vajadus olla õnnelik. Kolme soovi täitumatus – elukestev võidujooks, millel puudub finiš. Alternatiivne vaade – põhimõtteline muutus, mis algab siis, kui leiad päris vastused. Lihtsakoeline tegelik idenditeet – olemasolu. Iseenda olemasolu teadvustamine. Leppimus, millesse lõdvestudes ilmneb õnnelikkus. Kolme soovi mehhaanika kui tsivilisatsiooni arengu alus. Mina-mõtted pole tegelik idenditeet. Minu ja mõtetevadelise distantsi avastamine. Mehhaanilised automatismid, mis juhivad elu ja mille tööd võimaldab avastada teadlikkus. Loogika ja arukuse koostöö, tegutsemine plaanipäraselt ja süstemaatiliselt see on arukas tegutsemine. Arukust andev vahend – teadlikkus. Uuriv teadlikkus ja päris kontakt tegelikkusega vs raamatutarkus. Teadlikkuse kasutamine, see on loodusseadustega kooskõlasolev praktiline elamise oskus. Aruka tegutsemise eelised. Teekond püsiva teadlikkuseni kui pikemaajaline protsess, mis on evolutsiooniliselt ülioluline. Teadliku inimese motiiv on selle tundmaõppimine, mis juba on. Kolme automaatse vajaduse/soovi käest elu tagasivõtmine. Olemasoleva kasutamine, muutmine lähtuvalt teadlikkusest ja elust endast. Automaatsetest protsessidest vabanemise olulisus. Tegevuspõhine motivatsioon. Valikute tegemine teadlikkusest lähtuvalt. Kahtlused kui kolme vajaduse väljendus. Effektiivsuse kasv. Kombineerimisvõime. Laitmatuse printsiip ja selle väljendus teadliku inimese tegutsemises. Mis aitaks teadlikkust säilitada? -
Mis on jooga? On see võimlemine, meditatsioon ja taimetoitlus? Jooga praktiseerimisest ja mõjust on palju juttu, kuid peaaegu tundmatu on tema tegelik tähendus – jooga kui protsess, mille eesmärgiks on taasühinemine Jumalaga – ülejäänut võib pidada vaid teatud väljavõteteks teekonnast. Esimene samm sel teel on teadlikkuse kasutuselevõtt. Mis on “tahe” ja “tahte jõud”? Mis on “vaimsed asjad”? Mis on meditatsiooni ja mis dhyan - mõistuse korrastamine. Miks on hea püsida tegelikkuses? Teadlikkuse kui nähtuse kirjeldus läbi praktilise kogemuse.
