-
Kõik me soovime kogeda enda elus õnnelikkust ja mida rohkem, seda parem. Kuid tihti seame väliseid tingimusi enda õnnele, uskudes, et teatud saavutused, asjad või inimesed teevad meid õnnelikuks. Hetkeks seda kogeme kuni tekib uus soov, mille poole püüelda. Kuidas aga saavutada püsiv õnnelikkus, mis ei sõltuks välistest teguritest? Mis on õnnelikkus ja mis seda esile kutsub? Kui kaua kestab ajaliselt õnnetunne ja kas seda on võimalik püsivalt tunda? Mis takistab kogemast õnnetunnet ja kuidas seda suurendada enda elus? Kuidas jõuda püsiva õnnelikkuseni? See loeng aitab mõista, milline õnnelikkus on mööduv ja milline on püsiv. Lisaks jagatakse ka tehnika, mis aitab selles püsida iseseivalt. -
Mida me elus ootame? On see muutuse ootus ja lootus, et midagi hakkab paremaks minema? Kõik me tegutseme 24/7 ja iga tegevus koosneb pisidetailidest. Viibime 95% ajast oma sisemaailmas, kus on ka kõik meie probleemid. Selles loengus selgub, milline osa sinu sisemaailmast on vaba ootustest ning kus valitseb rahu ja õnnelikkus. Mis on teadlikkus? Millal saabub tõeline kontakt tegelikkusega? Kuidas sa võtad infot vastu, et seda hiljem analüüsida? Mis on apaatia? Millised on elu juhtivad 3 soovi? Millal lõppevad kõik otsingud ning saabub rahu ja õnn? Saad kaasa teha tehnika, mis juhib sind Iseendana olemise kogemusse ning samuti ka juhiseid, kuidas saavutada rahu ja vaikust mõistuses. -
Meil on väljakujunenud tõekspidamised ja eelistused, mida peame enda omaks. Jääb mulje, et meil on vabadus otsustada, kes me oleme ja mida teeme. Loengust kuuldu aitab praktiliselt aru saada, kuidas tekivad inimese tegutsemist ja enesemääratlust kujundavad uskumused ning kuidas see on seotud karmaga. Kus on see päris Mina, kes pole teiste poolt kujundatud? Mis on karma ja kas seda on võimalik mõjutada? Miks tekivad konfliktid ja tervisehädad? Kust tulevad needused? Läbi isikliku kogemuse saad teada, milline on inimese loomulik olek ning kuidas peenekoelisel tasandil karma meie elu mõjutab. -
Kindlasti oled soovinud oma ellu midagi uut või et elus toimuks muutus. Kas on õnnestunud? Kui mitte, siis see loeng on just sulle. Loengu läbivaks teemaks on teadlikkus, sest see on ainus vahend, mida kasutades hakkavad asjad paistma teistsugusel viisil. Loengus saad teada: Kuidas avastada teadlikkus? Mis on teadvustamise võime? Kas emotsioonid ja mõtted on abiks uute võimaluste leidmisel või pigem takistuseks? Kuidas kasutada teadlikkust, et muutused hakkkasid toimuma? Kuidas kasutada mõtlemist, et sellest oleks kasu? Väga praktiline loeng, kus läbi paljude praktiliste harjutuste saad avastada teadlikkuse olemasolu. Samuti saad läbi praktiliste harjutuste kogemuse, kuidas avastada teadlikkust mõtte juurest ja kuidas mõte seeläbi muutub. -
Selle loengu jooksul avaneb vaade, kus asetseb inimene eluvormide mitmekesisuse hierarhias ja milline on inimesena olemise võimalus laiemalt ja sügavamalt. Saab teada, miks on inimese vorm nii unikaalne ja kuidas seda potentsiaali kasutama peaks. Loeng selgitab, mis on teadvus ja kus seda looduses leidub. Loengus on hulgaliselt praktilisi näiteid, et jõuda äratundmiseni, kas kasutad enda elus rohkem arukust ja teadlikkust või juhib sinu elu alateadvus ja refleksid. Kuidas toimib karma ja mis reeglite järgi toimub uuestisünd. Loengu käigus viiakse läbi praktiline eksperiment, et avastada enda teadlikkus. Loeng avab ja annab võimaluse vaatele, mis aitab leida tee, et realiseerida enda potentsiaal inimesena. -
Piiramatud potentsiaalid. Keskkonna kujundav mõju. Positiivsed ja negatiivsed tahud, joogamaailma potentsiaalid. Üks põnevamatest loengutest, mis räägib inimese enda potentsiaalide avamisest, nii tava- kui ka joogamõistes ehk millised on meie tegelikud võimalused. Tavaliselt arenenud potentsiaalid: rääkimine ja kirjutamine. Potentsiaalide avanemine süstemaatiliste ja spetsiifiliste tegevuste tulemusena. Maailmavaade ja avanenud potentsiaalide filter. Osaliselt avanenud potentsiaalid, millest tunned puudust? Kasutus-mõju-tagajärg-muutus-vastutus. Kolmainsus: destruktsioon ehk hävitamine; ülesehitus ehk evolutsioon; neutraalsus ehk mittekasutamine. Hästi- ja halvastitundmise potentsiaalid. Heaolu erinevad komplektid ehk reflektoorsused. Ahela harjumuslik jõud. Harjumuslik sõltuvus avanenud potentsiaalist. Teadvelolek, kui vahend avatud potentsiaalide avastamiseks, võime eraldada osi, potentsiaalide muutmise võime. Teekond potentsiaalide suunas (lülide teadvustamine). Näide suitsetamise ahelast. Potentsiaalide revideerimise soovitus (ülearused, soovitud kogemuste teekond, teekonna lühendamise võimalused, avamata potentsiaalid). Kuidas korrigeerida destruktiivsete potentsiaalide kasutamist. Emotsionaalsed kontseptsioonid, kui ahelda formuleerijad (taotlus jõud). Anded, kui hästi arenenud potentsiaalid. Teadlikult avatud potentsiaalide taasloomise võimalus. -
Krooniline haigus meenutamine – mis oli ja mis oleks võinud teha. Unustad ära, et sa tegid parima valiku ja nüüd tagajärgede järgi näed, et oleks võinud teist valida. Kuid läbimata tagajärgede osa ei ole võimalik öelda, et valik oleks võinud olla ka teistsugune. Muuta ei saa valikut, mida oled juba teinud, aega ei saa tagasi pöörata, sest seda aega ei ole, mida tagasi pöörata. Olevik on igavene. Olevik on muutumatu. Kõik eksisteerib praegu, määratlemata pikkusega hetkes. Hetk ise ei muutu, muutub meie asukoht asjade keskel. Mälu tekitab mulje, et meil on minevik ja tulevik. Mälust üles kerkinud informatsiooni me kasutame kolmel erineval viisil – minevik, ettekujutlused ja nimetuslik, arvamuslik ehk kommentaarid. Reaalajas mälu kasutus ehk mõtlemine on pilditu, kuna pilt reaalsusest on ees. Tegelikkus on see, mis sündmustena, nähtustena, protsessidena toimub just praegu. Sinu probleemid on mälus, mälu kasutuses. Probleem saab alguse mälust. Siis sa ei saa aru, et see on tegelikult illusioon tegelikkuse teemadel, lisanduvad emotsioonid – ongi probleem. -
Tuttav on olukord, kus alustatud tegevused jäävad pooleli ja nende üle muretsemine ei too lahendust vaid põhjustab meelehärmi. Tean, et pean seda tegema, aga millegi pärast ikkagi ei tee! Miks ei saa tegelikult mitut asja korraga teha? Mis on probleem teadmiste ja oskuste omandamisel? Mis on tegevusloogika ja miks on see oluline? Loengust kuuldu aitab eristada edasiviivaid ja takistavaid tegevusi sinu elus, et saavutada suurem efektiivsus. Saad praktilise harjutuse, mille abil õpid oma elu juhtima. Tuttav on olukord, kus alustatud tegevused jäävad pooleli ja nende üle muretsemine ei too lahendust vaid põhjustab meelehärmi. Tean, et pean seda tegema, aga millegi pärast ikkagi ei tee! Miks ei saa tegelikult mitut asja korraga teha? Mis on probleem teadmiste ja oskuste omandamisel? Mis on tegevusloogika ja miks on see oluline? Loengust kuuldu aitab eristada edasiviivaid ja takistavaid tegevusi sinu elus, et saavutada suurem efektiivsus. Saad praktilise harjutuse, mille abil õpid oma elu juhtima. -
Meil kõigil on elus takistusi, raskeid momente, arusaamatusi, konflikte sisemaailmas ja teistega. Enamasti süüdistame neis teisi inimesi.Tegelikult on elus ette tulevate probleemidega kõige otsesemalt seotud hoopis meie alateadvus. Avastus, et muutes ennast, saame mõjutada ka ümbritsevat maailma, ärgitab meid asuma enesemuutmise teele. Pärast mõningate märgatavate muutuste ilmnemist, tekib sel teel sammujal varem või hiljem küsimus, mida teha, et need muutused oleksid püsivad ehk kuidas saavutada elus püsivaid tulemusi. Kuidas on võimalik, et meil tegelikult on vaid üks probleem korraga? Kas hetki on nii palju kui sündmusi, mis vahelduvad, või on ainult üks hetk, mida läbivad sündmused? Mida tähendab, et inimene tegutseb 24/7? Kuidas muuta oma harjumusi? Loengus saad vastused neile küsimustele ning loomulikult selgub ka see, mis üldse on püsiv tulemus ning millistes asjades ja kuidas on seda võimalik saavutada. -
Igapäevases elus kimbutavad meid korduvad tegevused – rutiin. Need on tegevused, mille puhul on meile kõik teada. Teisest küljest on olemas tegevused, mis meid inspireerivad ja mida me teeme teisiti – oleme neis loovad. On ka nö segatud tegevusi, mis sisaldavad harjumusi – rutiini ja ka loovust – teisiti tegemist. Tehes mingit harjumuslikku asja, võid avastada, et selles on grammike loovust ka juures. Loovus ei saa päris tühja koha peale tekkida, midagi peab seal all olema. Loovus tekib kokkupuutel tundmatu faktoriga.
Loovus töötab kõige paremini neis asjades, mida me juba teeme. Loovus ei ole piiratud loovuse endaga, vaid teadaolevaga. Kui sul on igav, oled tegelemas oma harjumustega. Kui igav pole, siis on tegemist uute asjadega. Uue asjaga ei saa kokku puutuda, kui sa ei lähe seda nõutama. Kui meil on igav, siis me ei tegele parasjagu huvitavate tegevustega. Igavas tegevuses puudub uudsuse aspekt, mis tekitab elevust, annab auru juurde. Kui oled loov, suudad muutustega kaasas käia, enesekindlus ei kao ära. Loovusel on alati elu mahl juures – see inspireerib.
Ka suhetes teiste inimestega on võimalik harjumusi muuta. Loovus tekib siis, kui teed harjumuse ajal midagi teisiti ja see on selleks suurepärane võimalus. Täiskasvanute mõõduks peetakse tavaliselt harjumuste hulka, rutiine. Kas sul on harjumuspärast mõtlemist – isiklikel, ebameeldivatel või teistelega seotud teemadel? Kas see võib olla mäng, mida sa usud. Näiteks "Ma olen igav!" – mõjub rusuvalt? See on koht, kus on võimalik kasutada loovust. Uurida viise, kuidas ma saan seda muuta. Juba selles samas otsivas seisundis oled ju tegelikult loominguline ning leiad vastandi, milleks võib olla näiteks rõõmsus. Järgmisena võid vaadata kuidas seda endas luua. Teed rõõmsa näo, võtad peegli juurde, hakkad näoilmeid muutma, kuhu välja jõuad? Arvan, et saad sellest seisundist välja. Või: "Ma olen laisk!" Kas varbaid saad liigutada, kui oled laisk? Erinevate kiirustega. Ebaharilik, kas pole? Kreatiivsus on sees. See on elumahl, elu sool. Ei saa ju jääda teiste peale lootma.
Võib tekkida rutiinne harjumus ja ammutada inspiratsiooni sealt, kust oled seda alati saanud. Kui saad aga uut infot juurde, hakkab inspiratsioon paremini tööle – pinnast on vaja natuke tihendada. Kui sellisel viisil vaadata oma võimalusi, siis tuleb jälgida, et ei hüppaks välja harjumuslikud mõtted. Kui hüppavad, siis kombineeri neid mõtteid ise, hästi lihtsal viisil – mõtteid võib illustreerida kriipsujukude, helide jms objektidega. See võib olla huvitav tegevus, lihtsalt sellepärast, et seda on võimalik teha. Võimalus olla looja, režissöör.
Lähemalt loengus "Loovus, anded, potentsiaalid", mis sisaldab ka kahte väga head loovuse tehnikat!
-
Kui elu rajada püsivatele väärtustele, tunned end kindlalt ka pidevalt muutuvas maailmas. Vastutus ei koorma sind, vaid on loomulik elu osa. Kuidas mõista vastutust, kas saame seda ise võtta ja mille üle võtta? Elusus ja elu säilitamine, konstandid ja muutujad meie elus, elu põhitõed. Kes juhib sinu elu, kes lühendab teiste elu? Kas sa tead, kus ja millises olukorras sa praegu oled, kas aktsepteerid seda? Kas sa jagad teistega elu või asju? Sa oled 24/7 pidevas tegevuses ja kui järgid õpetust, on sul võimalik neid tegevusi valida nii, et sinu unistused täituvad ja sa aitad säilitada ka teiste elu. -
Vestluse vormis toimuva õpetuse käigus saad teada illusiooni komponendid. Ettekujutlus ja ise tegin – vormivad meie elu tegelikkuses keerukamateks. Kui sulle tundub, et see nii ei ole, või veel kahtled, siis kindlasti on loeng just Sulle! Sa saad universaalse juhendamise kaudu vahendid, et oma elu näitel avastada need komponendid ja kaotada oma elust ära mäng, millega kas võidad või kaotad. Siis avastad tegelikkuse. Läbi erinevate õpetuslike suuniste võid leida nii mõnegi illusiooni oma elust, mis võivad olla kahjulikud Su tervisele, asjaajamistele vm. Eemaldades komponendid endas võime asjad võtta ette ja lihtsalt teha – see on täiuslikkus ja geniaalsus! Sulle selgitatakse ka meenutuste ja tuleviku ettekujutluste erinevusi, teadliku tegutsemise seaduspära – üks asi korraga, ja saate juhised spetsiaalselt illusioneerimiseks. Igati kasulik loeng!
