-
Kas võtaksid vastu väljakutse avastada praktiliselt kirjeldatud tee Jumalani? See loeng võib olla selle tee algus. Erilises atmosfääris annab Ingvar Villido kuulajale vajalikud praktilised vahendid ja seaduspärasused. „Meie kultuurikontekstis on asetatud Jumal väljaspoole ennast. See on mehaaniliselt raske ülesanne. See on keerukas, kuna Jumal elab Sinu südames“ (Ingvar Villido). Ingvar Villido kirjeldab meie kõigi sisemaailma tavapäraseid nähtuseid, annab ajatuid teadmisi ja seoseid, milles igaüks võib iseennast ära tunda. Loeng viib Sind mööda peent rada joogalike teadmisteni Sinu elu näitel. „Jumalat tuleb leida läbi iseenda. Jumal on kõikjal olemas, kuid enamasti see, mida kogetakse, on tema looming“ (Ingvar Villido). Märkus: Loeng on salvestatud üldmikrofoniga, mistõttu heli on alguses vaikne ja kostab taustahelisid, edasi on loeng hea kvaliteediga. -
Selles loengus vaadeldakse ja selgitatakse mõtlemise protsessi. Õpetatakse oma mõtteid teadvustama ja näidatakse, millistest erinevatest osadest mõtlemise protsess koosneb, kuidas need osad on omavahel seotud ning teineteist mõjutavad. Saab teada, mis ohte mõtlemise protsess endas peidab ja aitab neid teadvustada. Loeng sisaldab mitut praktilist eksperimenti enda mõtete avastamiseks ja annab head soovitused, kuidas enda mõtteid paremini juhtida. Loengu lõpus on sul olemas vastused küsimustele: Mis see mõtlemine siis on? Kuidas see sul käib? Kas sa saad olla mõtlemata? -
Osalemise eeltingimus PC I & II läbimine. https://ee.practicalconsciousness.com/jatkuope/ -
Mis on tegelikkus sinu jaoks? Kas see, mis toimub siin ja praegu, füüsilises reaalsuses või pead sa tegelikkuseks sisemaailma reaktsioonilisi nähtusi, mis sattudes vastuollu päris tegelikkusega, toodavad ellu probleeme ja arusaamatusi? Aastatuhandeid on inimkonna tegelikkuse tõlgendamise viis ehk paradigma toetunud kahele pidevas muutumises olevale nähtusele sisemaailmas – emotsionaalsusele ja mentaalsusele. Uus paradigma on seevastu üles ehitatud kindlale pinnale – teadlikkusele. Naturaalsele, päris nähtusele, mille kasutuselevõtt toodab hulgaliselt praktilist kasu, viies inimese kontakti tegelikkusega ja muutes ta võimeliseks reaalselt mõjutama kõiki protsesse, mis tegelikkuses aset leiavad. -
Loengus avatakse stabiilsuse mõiste ja arutletakse selle üle, milline osa elus võiks olla stabiilne ja milline osa elust seda olla ei saagi. Põhjalikumalt käsitletakse töö stabiilsust. Kuidas leida endale sobiv töö ja millest või kellest see sõltub? Kuidas arendada oma potentsiaali? Mis on loomulik professionaalsus ja mida sellega peale hakata? Vastused saavad ka järgmised küsimused: Kas suhted saavad olla stabiilsed? Aga enesetunne? Tervis? Kas sihikindlus ja meelespidamine saavad olla stabiilsed? -
Iga „normaalse“ inimese tegutsemismotiiv – hirm. Kolm otsingusuunda, mille hirm vallandab: vajadus olla keegi. Vajadus teada. Vajadus olla õnnelik. Kolme soovi täitumatus – elukestev võidujooks, millel puudub finiš. Alternatiivne vaade – põhimõtteline muutus, mis algab siis, kui leiad päris vastused. Lihtsakoeline tegelik idenditeet – olemasolu. Iseenda olemasolu teadvustamine. Leppimus, millesse lõdvestudes ilmneb õnnelikkus. Kolme soovi mehhaanika kui tsivilisatsiooni arengu alus. Mina-mõtted pole tegelik idenditeet. Minu ja mõtetevadelise distantsi avastamine. Mehhaanilised automatismid, mis juhivad elu ja mille tööd võimaldab avastada teadlikkus. Loogika ja arukuse koostöö, tegutsemine plaanipäraselt ja süstemaatiliselt see on arukas tegutsemine. Arukust andev vahend – teadlikkus. Uuriv teadlikkus ja päris kontakt tegelikkusega vs raamatutarkus. Teadlikkuse kasutamine, see on loodusseadustega kooskõlasolev praktiline elamise oskus. Aruka tegutsemise eelised. Teekond püsiva teadlikkuseni kui pikemaajaline protsess, mis on evolutsiooniliselt ülioluline. Teadliku inimese motiiv on selle tundmaõppimine, mis juba on. Kolme automaatse vajaduse/soovi käest elu tagasivõtmine. Olemasoleva kasutamine, muutmine lähtuvalt teadlikkusest ja elust endast. Automaatsetest protsessidest vabanemise olulisus. Tegevuspõhine motivatsioon. Valikute tegemine teadlikkusest lähtuvalt. Kahtlused kui kolme vajaduse väljendus. Effektiivsuse kasv. Kombineerimisvõime. Laitmatuse printsiip ja selle väljendus teadliku inimese tegutsemises. Mis aitaks teadlikkust säilitada? -
Tõeliselt abistav praktiline loeng sellest, kuidas oma tegevusi paremini planeerida ja lõpule viia. Saad siit inspiratsiooni ja näpunäiteid, kuidas saad teadvustamisvõimet kasutada oma tegevuste paremaks juhtimiseks. Leiad siit vahendeid, et hinnata oma efektiivsust ja märgata ebaefektiivsuse põhjuseid. Saad tuge, et määrata prioriteete ja ära tunda mitteolulisi tegevusi. Loeng sisaldab tegevuse valemit ning juhendit etappide, info ja optimeerimise kohta. Saad siit palju kasulikku, et suurendada oma elus asjakohast tegutsemist ja töörõõmu. -
Kas oled mõnikord mõelnud, et mõni inimene on teistest erinev? Kas oled aru saanud, miks? Millest tekib enesehinnang? Kas kujutad enda elu ette ilma võrdlemiseta? Kumb on sinu meelest olulisem – kas positsioon või oskused? Kuidas vähendada emotsiooni mõju? Milline lause toob sind hetke? Miks ei ole enamik inimesi realistid? Mis on teadlikkus? Kuidas hoida oma elu kontrolli all? Loengust selguvad (enese)hinnangute põhjused ning võimalused hinnangutest loobumiseks. Õpetaja Ingvar Villido annab toimivad juhised märkamise märkamiseks ja liigsest mõtlemisest loobumiseks. -
Krooniline haigus meenutamine – mis oli ja mis oleks võinud teha. Unustad ära, et sa tegid parima valiku ja nüüd tagajärgede järgi näed, et oleks võinud teist valida. Kuid läbimata tagajärgede osa ei ole võimalik öelda, et valik oleks võinud olla ka teistsugune. Muuta ei saa valikut, mida oled juba teinud, aega ei saa tagasi pöörata, sest seda aega ei ole, mida tagasi pöörata. Olevik on igavene. Olevik on muutumatu. Kõik eksisteerib praegu, määratlemata pikkusega hetkes. Hetk ise ei muutu, muutub meie asukoht asjade keskel. Mälu tekitab mulje, et meil on minevik ja tulevik. Mälust üles kerkinud informatsiooni me kasutame kolmel erineval viisil – minevik, ettekujutlused ja nimetuslik, arvamuslik ehk kommentaarid. Reaalajas mälu kasutus ehk mõtlemine on pilditu, kuna pilt reaalsusest on ees. Tegelikkus on see, mis sündmustena, nähtustena, protsessidena toimub just praegu. Sinu probleemid on mälus, mälu kasutuses. Probleem saab alguse mälust. Siis sa ei saa aru, et see on tegelikult illusioon tegelikkuse teemadel, lisanduvad emotsioonid – ongi probleem.